Teretulemast Jyväskylässe, Alvar Aalto pealinna!
Jyväskylä piirkonnas, kauni Järve-Soome südames, asub kõige rohkem maailmakuulsa arhitekti, akadeemik Alvar Aallon projekteeritud märkimisväärseid hooneid maailmas. Kokku 29 objekti seast leiduvad Tööliste maja, Alvar Aalto muuseum, Jyväskylä ülikooli linnak, Jyväskylä linnateater ja kogu halduskvartal, Muurame kirik ja Säynätsalo vallamaja, mida peetakse Aalto üheks olulisemaks teoseks.
Alvar Aalto käis ka koolis, lõi perekonna ja alustas oma hiilgavat karjääri Jyväskyläs. Linnas on Aalto hooneid alates tema karjääri esimestest töödest kuni viimaste saavutusteni. Jyväskyläs käite meistri jalajälgedes klassitsismist funktsionalismini ja telliskiviarhitektuurist monumentaalsuseni!
Alvar Aalto vaatamisväärsuseid Jyväskyläs ja selle ümbruses
1. Säynätsalo vallamaja (1949-52)
Säynätsalo vallamaja on arhitekt Alvar Aalto üks tähtsamaid teoseid, millel on oma koht 20. sajandi arhitektuuri ajaloos. Säynätsalo vallamaja ehitati 1949. aastal korraldatud konkursi tulemusena. Aalto projekteeris vallamaja kui tervikliku kunstiteose, kuni kõige väiksemate detailideni välja.
Lisateave Säynätsalo vallamaja kohta inglise keeles.
2. Muurame kirik (1926-29)
Muurame kirik on Alvar Aalto 1920ndate aastate arvukatest kirikuprojektidest teostunud kirik. Põhjamaist klassitsismi esindav kirik on krohvitud heledaks ja selle on näha Itaalia mõju, näiteks kellatornis. Kirik renoveeriti 2016. aastal nii seest kui ka väljast.
Lugege lähemalt Muurame kiriku kohta inglise keeles.
3. Muuratsalo eksperimentaalmaja (1952-54)
Alvar Aalto projekteeris Muuratsalo saarele, viie kilomeetri kaugusele Säynätsalo vallamajast, oma suvekodu, mis on tuntud kui eksperimentaalmaja (Koetalo). Aalto katsetas hoones erinevate materjalide, tehnikate, vormide ja proportsioonidega. Eksperimentaalmaja saab külastada koos giidiga.
Lugege lähemalt Muuratsalo eksperimentaalmaja kohta inglise keeles.
4. Jyväskylä ülikooli Seminaarimäe linnak
1951. aastal võitis Alvar Aalto konkursi Jyväskylä pedagoogilise kõrgkooli laiendamiseks. Ülikoolilinnaku territooriumile ehitati 1950. aastatel etapiviisiliselt mitu hoonet, millele lisaks kuulusid kompleksi ka näiteks spordiväljak, haljasalad ja kõnniteed. 1960-ndatel ja 70-ndatel aastatel laiendati ülikooli linnakut ujula, üliõpilaskodu ja kehakultuuriteaduskonna hoone juurdeehitusega.
Olete oodatud külastama Aalto arhitektuuri kas giidiga või iseseisvalt.
Lugege lähemalt Alvar Aalto ja tema loomingu kohta inglisekeelselt lehelt. Alvar Aalto pealinn
