1 : Aalto2 muuseumikeskus

Aalto2 on Jyväskyläs asuv arhitektuuri, disaini ja kultuuripärandi ainulaadne kohtumispaik, mis teostab Aalto unistust eri kunstialade ühisest foorumist. See ühendab kahte Alvar Aalto projekteeritud hoonet – Alvar Aalto muuseumi ja Kesk-Soome muuseumi. Aalto2-s põimuvad loomulikul viisil kunst ja teadus, kultuurikeskkond, arhitektuur ja disain. Muuseumikeskus pakub huvitavat ja mitmekülgset näituseprogrammi ning uusi üritusi eri sihtgruppidele.

2 : Seminaarinmäki

Jyväskylä kesklinna lähedal asuv Seminaarinmäki on Jyväskylä ülikooli vanim kampus, mille vanimad hooned pärinevad 19. sajandist. Seminaarinmäki on üks Soome kaunimaid kampuseid. Pärast Teist maailmasõda kasvas tollase pedagoogilise kõrgkooli üliõpilaste arv märkimisväärselt ning tekkis vajadus uute hoonete järele. Korraldatud arhitektuurikonkursi võitis Alvar Aalto, ja tema projekteeritud hooned valmisid Seminaarinmäel aastatel 1951–1970.

3 : Halduskvartal

Alvar Aalto 1972. aastal Jyväskylä halduskvartali jaoks koostatud üldplaanist viidi ellu linna ametiasutuste hoone, linnateater ja endine politseimaja (praegune Tietotalo). Algses plaanis oli kavandatud ka Jyväskylä raekoda, mis valmis aga juba 1899. aastal.

4 : Linnateater

Linnateatri hoone valmis kuus aastat pärast Alvar Aalto surma, 1982. aastal. Teatris on kaks lava: suurel laval on 551 istekohta ja väikese laval 98 kohta. Fuajee ja garderoobid on avatud külastajatele.

5 : Ehitajate maja

Ehitajate maja on Alvar Aalto projekteeritud hoone, mis kavandati paindlikuks kontori- ja ametiasutuste hooneks. Praegu kasutatakse seda kontorina, fuajee on külastajatele avatud.

6 : Tietotalo

Praegune Tietotalo, endine politseihoone, oli üks Alvar Aalto halduskvartali kavandisse kuulunud hoonetest. 1970. aastal valminud politseihoone oli uudne lahendus, sest väljastpoolt ei meenutanud see tüüpilist politseihoonet, vaid tavalist kontori- või kvartalihoonet. Seetõttu näis see ka linnaelanikele sõbralikuma välimusega. Tänapäeval kasutatakse Tietotalot kontorina, fuajee on külastajatele avatud. Esimesel korrusel saab tööpäeviti nautida maitsvat lõunat.

7 : Nemo Propheta in Patria (1954–55), Alvar Aalto projekteeritud paat

Alvar Aalto projekteeritud paat Nemo propheta in patria on püsivalt eksponeeritud Jyväskylä Lutako sadamas selleks ehitatud paadikuuris. Nimi tähendab ladina keeles „Keegi ei ole prohvet omal maal“. Aalto kavandas paadi, et sõita koos oma abikaasa Elissa Aaltoga suvemajja Muuratsalo katsetallu. Puidust paat on 10 meetrit pikk ja 2,5 meetrit lai ning see ehitati Säynätsalos 1954–55 paadimeister Lauri Kosola ja tisler Väinö Jokise poolt. Paat valmis 1955. aastal ning selle tunnusjoonteks on mustaks värvitud küljed, mahagonist katted ja messingdetailid. Paat oli kasutusel ka kaubaveoks ja külaliste sõidutamiseks. See kuulub Alvar Aalto Sihtasutuse disainikogusse ja on läbinud mitmeid restaureerimistöid, sealhulgas välispindade ja püsivarustuse taastamist ning algupäraste osade konserveerimist. Paadi juurde Lutako sadamasse on rajatud Alvar Aalto muuseumi väike väljapanek. Paadikuuri projekteeris Sweco, peaprojekteerijaks oli SAFA arhitekt Tapani Tommila. Sadama nimekiri ja paadikuuri ümbritsev terrassiala kavandati WSP poolt.

8 : Säynätsalo vallamaja

Üks Alvar Aalto olulisemaid töid on Säynätsalo vallamaja, millel on tähtis koht 20. sajandi arhitektuuriajaloos. Hoone rajati 1949. aastal korraldatud arhitektuurikonkursi põhjal, mille Aalto oma kavandiga võitis. Vallamajas asusid vallavalitsus (kuni 1993. aastani) ja raamatukogu. Lisaks on majas kortereid, äripindu ja külaliskortereid. Aalto kavandas vallamaja tervikliku kunstiteosena, mis väljendub ka väikseimate detailide kujunduses.

Säynätsalo vallamajja pääseb hõlpsalt ka kohalike liinibussidega. Jyväskylä bussid nr 16 (Muuratsalo) ja 21 (Muurame) väljuvad peatusest nr 5, tsoonis A–B. Välju peatuses Ss-kunnantalo 2. Teekond sealt vallamajani on umbes 250 meetrit.