Sauna ajalugu
Soome vanimad saunad pärinevad 10 000 aasta tagusest kiviajast, mil saunas käidi maasse kaevatud augus.
Augu põhja kuhjati kivid ja ümber augu ehitati lattidest raam, mis seejärel kaeti näiteks tohu või karusnahkadega. Kuumaks köetud kividele visati vett, millest tekkinud aur lõi leili ja soojendas majakese. Koopasse kaevatud saun sobis suurepäraselt esivanemate liikuva eluviisiga: saun oli lihtne uuesti püstitada, kui elukoht muutus. Maasse kaevatud saunad kuuluvad minevikku, kuid tänapäeval on olemas kaasaegne vaste, mis põhineb samal põhimõttel: telksaun.
Pronksiajal tõusid saunad aukudest maapinnale. Põllumajanduse levikuga jäid inimesed paiksemaks ja saunad hakkasid aeglaselt arenema oma praeguse kuju suunas. Saun sai ümber seinad, katuse ehitusmaterjaliks olid puutüved ja turvas. Ukse kõrvale laoti keriseks kivid ja selles saunas oli ka pink, mis oli saunalavaks. Selles iidses saunas ei olnud põrandat, vaid sauna seinad olid ehitatud otse maapinnale.
Rauaaja lõpus tegi saunade areng suure hüppe edasi – sel ajal viskasid meie esivanemad leili suitsusaunas. Palkmajade ehitamisoskuste arenedes loobuti lõplikult maasse kaevatud saunadest ja saunad muutusid väikesteks maapealseteks majakesteks. Suitsusauna köeti kivihunnikute abil, mis toimisid kerisena ja mida köeti lausa kümme tundi. Pärast kütmist soojendasid kivihunnikud iidseid saunu mitmeid tunde. Suitsusauna pehme leil on ka tänapäevaste saunasõprade lemmik, kuigi suitsusaunu on palju vähem kui traditsioonilisi puuküttega- ja elektrisaunu.
Kuigi vanad suitsusaunad olid toredad, ei olnud need eriti tuleohutud – keris, mis tossutas sauna suitsu põhjustas saunas suure tulekahjuohu. Keskajal leiutati saunadele korstnad ja müüritud kerised – see parandas oluliselt nende tuleohutust ja kasutusmugavust. Nende muutustega hakkasid suitsusaunad järk-järgult ununema ja traditsioonilised puuküttega saunad hakkasid üha rohkem inimeste õuedele ilmuma.
Kuna saunad kaunistasid juba paljusid hoove, hakati välja töötama keriseid, mis kulutasid vähem küttepuid. Kerised arenesid ühekordse kütmisega keristest pideva kütusega keristeks, mis võimaldas sõjajärgsel kriisiajal säästa suuri koguseid küttepuid. See kerisetüüp sobis ideaalselt kannatamatutele saunasõpradele, sest see kuumenes kõige kiiremini poole tunniga. 1960. aastatel ilmusid puuküttega keriste konkurendiks elektrikerised ja siis tulid saunad õuedelt inimeste korteritesse.
Soome saun on oma pika ajaloo jooksul teinud läbi huvitava muutuse maasse kaevatud saunast moodsaks elektrisaunaks. Saun leidub peaaegu igast hotellist, korterelamust ja spordikeskusest. Lisaks korterites leiduvatele elektrisaunadele, populaarsed ka traditsioonilised puuküttega saunad, mida võib endiselt leida paljude soomlaste suvilate hoovides.
Uskumused
Saunaga ja saunas käimisega on alati olnud seotud palju müstikat, traditsioone ja uskumusi. Maagilised uskumused lõid igasuguseid keelde ja piiranguid saunas käimise kohta – müstiline saun oli tugevalt seotud surma ja surmajärgse eluga, mistõttu reegleid järgiti üsnagi kuulekalt. Vanades rahvajuttudes rõhutatakse, kui oluline on päevasel ajal saunas käia, et pimeduse saabudes oleksid sauna pingid vabad surnutele ja hauatagustele olenditele. Eriti laupäeviti välditi saunas käimist peale kella kuut õhtul, et pahaaimamatu saunaline ei saaks kuradi poolt nülgida.
Kristuse-eelsel ajal oli kekri ehk lõikustänupüha üks peamisi toiminguid sauna kütmine perekonna surnutele külastamiseks. Lõikustänupüha ajal käidi saunas vaikuses, et surnud saaksid rahus saunas käia.
Lisaks üleloomulikele uskumustele on usutud, et saunadel on tervendav mõju – isegi Väinämöinen Kalevalas ravis haigusi sauna imelise jõuga. Saun oli kunagi omamoodi haigla, kus inimesed püüdsid erinevate ravimtaimedega – koos loitsude ja rituaalidega – haigusi maha pesta. Üks tuntud rituaal oli haiguse väljaajamine haigestunud kehast selle vihtlemisega.
Saunasse sisenedes sõnasid iidsed inimesed loitse, et kõrvaldada valu, ravida haigusi ja suurendada viljakust. Kuigi loitsud on jäänud saunaskäimise ajalukku, usutakse endiselt sauna tervislikku mõjusse – ja seda on mitmel korral teaduslikult tõestatud.
Saunavaim
Saunavaim on väike, inimese sarnane olend, millel on sügavad juured soome folklooris. Vanasti usuti, et igal saunal on oma saunavaim, mis seda kaitseb. Soome mütoloogias kirjeldatakse saunavaimu sageli tahmasena, sest vanal ajal olid saunad eranditult suitsusaunad.
Tänapäeval tekitab saunavaim, see väike saunalava all varitsev mehike, inimestes enamasti positiivseid mõtteid. Siiski ei ole see alati nii olnud, sest rahvapärimuse kohaselt on saunavaim on hoolitsenud sauna eest kehtestades saunaskäimisele ja saunas käitumisele ranged reeglid ja piirangud. Igaüks, kes saunavaimu reegleid eiras, sai karmi karistuse – vaim võis sauna maha põletada või saunalisti füüsiliselt karistada. Seetõttu suhtuti saunavaimu hirmunud austusega ja leili visati saunavaimu käsu järgi, vaikselt ja korralikult ning jäeti vaimule armuande. Reegleid järgivaid saunalisi saunavaim premeeris hoolitsedes sauna eest ja tagades neile õnne ja edu.
Kuigi saunavaimu usuti kindlalt, õnnestus vähestel inimestel seda näha, sest saunavaim püüdis end varjata, Kui aga saunavaimu juhtuti nägema, arvati, et see toob halba õnne. Kui saunavaim end näitas, tähendas see, et sauna eest hoolitseti halvasti ja see oli märk ähvardavast tulekahjust.
Vihtlemine
Välismaalaste hämmastuseks teevad soomlased kaseokstest kimbu ja peksavad saunas käies end või kaaslasi selle kimbuga, mida nimetatakse soome keeles “vasta” või “vihta”. Vihtlemine on soome saunakultuuri oluline osa ja paljud soomlased arvavad, et saunas käimine ilma vihtlemiseta on nagu karjalapiruka söömine ilma munavõita. Läbi aegade on vihtlemist peetud tervislikuks ja uuringute kohaselt see leevendabki lihas- ja liigesevalusid tänu kaskedest eralduvatele eeterlikele õlidele. Lisaks stimuleerib viha kasutamine nahapinna vereringet ja eemaldab surnud naharakud, mis muudab naha säravaks. Lisaks tervisele kasulikele omadustele tuleb kasest sauna ka imelist suvist kaselõhna, mis lisab saunaskäimise üldist naudingut.
Allikad: Artikli andmed on kogutud mitmetest allikatest. Näiteksi Pekka E. Tommila raamat ” Soome sauna ehitamine” ja artikkel “Saunavaim”, Yle Prisma Studio/ Sakari Silvola “https://areena.yle.fi/1-1299702”, karjalantutkimuslaitos.blogspot.fi, edu.fi, wikipedia.fi, sauna.fi, saunologia.fi
Teid võib huvitada ka…
Saunakombed
Igaühel on oma viis leili visata, kuid siin on mõned näpunäited mõnusa saunahetke loomiseks.
Erinevad saunad
Uurige, millised on kõige levinumad saunatüübid ja kuidas need üksteisest erinevad!
Sõnastik
Olles oluline osa elust, heaolust ja kultuurist üldiselt, on saunal isegi oma terminoloogia.
